Aasta jooksul pärast mullu 6. aprillil toimunud Rahvakogu arutelupäeva on 15-st toonasest Riigikogule tehtud ettepanekust seaduseks saanud kolm ning osaliselt ellu viidud või ellu viia lubatud veel neli.

Aasta alguses otsustas Riigikogu vähendada erakonna asutamiseks nõutavat liikmete hulka ja valimistel osalemise kautsjonit, samuti karmistati karistusi keelatud annetuse vastuvõtmise eest, laiendati erakondade rahastamise järelevalve komisjoni volitusi ning suurendati valimiskünnise alla jäänud erakondade riigipoolset rahastamist. Märtsis võeti vastu seadusemuudatused, millega kohustatakse parlamenti arutama rahva esitatud petitsioone.

 Vaata Rahvakogu ettepanekute elluviimise täpsemat seisu ja kommentaare koostatud tabelist.

Üks Rahvakogu korraldajatest, e-Riigi Akadeemia programmijuht Liia Hänni peab neist otsustest olulisimaks just petitsiooniõigust. “Ühiskonnale oluliste teemade tõstatamine ei ole enam valitsuse, erakondade ja  poliitikute  monopol vaid seda saame me kõik  kodanikena teha,” ütles ta. “Seadus nõuab, et leiaksime endale vähemalt tuhat mõttekaaslast, aga see ei ole kindlasti üle jõu käiv künnis, arvestades, kui võrgustunud on Eesti ühiskond.”

Vabaühenduste liidus EMSL töötav Urmo Kübar leidis, et kuigi töö ettepanekutega käib Riigikogu standardite järgi normaalses tempos, lasid poliitikud Rahvakogu järel käest võimaluse oluliselt avaliku võimu ja kodanike koostööd tugevdada. “Rahvakogu ajal oli selgelt tunda inimeste valmidust panustada ja seda mitte ainult valjuhäälsete nõudjatena, vaid kaasamõtlejatena. Kahjuks ei soovinud Riigikogu seda abikätt vastu võtta ning eelistas jääda oma tavapäraste suletud menetlusprotesside ja pigem tõrjuva hoiaku juurde.”

Rahvakogu olulisimaks tulemuseks peab Kübar, et sellega näidati Eestis esmakordselt nii suures mahus kätte viis, kuidas ühiskonnale oluliste küsimuste arutellu saab sisukalt kaasata korraga nii huvirühmi, eksperte kui ka avalikkust. “Pärast Rahvakogu ei ole kellelgi õigustust öelda, et sellist asja ei saa teha ning et rahvas ei oleks huvitatud ega suuteline ka keerulistes küsimustes arukalt kaasa rääkima,” ütles ta.

Poliitikauuringute Keskuse Praxis ekspert Hille Hinsberg märkis, et Rahvakogu läbiviijad jälgivad edasi ka nende ettepanekute käekäiku, mille suhtes  pole Riigikogu  selget seisukohta  väljendanud. “Eelkõige ootame konkreetsemat ajakava, millal valimisseadusega tegelema hakatakse,” sõnas ta. “Pakutud muudatuse valimiste korralduses said põhjaliku mõjuhinnangu asjatundjatelt ning selge poolehoiu arutelupäeval. Seepärast on oluline valimiste teemat edasi käsitleda.”

 

Rahvakogule eelnesid pea aasta jooksul mitmed avalikkuse pahameelt põhjustanud teemad erakondade rahastamisega: 2011. aasta lõpus parlamendiparteide plaan asutada enda juurde riigieelarvest rahastatud nn demokraatia arendamise sihtasutused, ning Silver Meikari ülestunnistus 2012. aasta mais, et ta on annetanud Reformierakonnale partei liidritelt saadud talle tundmatu päritoluga raha.

Novembris toimusid Tallinnas ja Tartus protestimarsid “Aitab valelikust poliitikast!” ning 17 ühiskonnategelase ühispöördumine Harta12, millele järgnevate nädalate jooksul andis toetusallkirja üle 18 000 inimese.

Otsus kombineerida lahenduste leidmiseks arutleva demokraatia ja ühisloome lahendusi sündis presidendi kokku kutsutud koosolekul 21. novembril 2012 Kadrioru jääkeldris, kus osalesid parlamendierakondade, vabaühenduste ja teadlaste esindajad.

Rahvakogu korraldas võrgustik, mille tuumiku moodustasid Eesti Koostöö Kogu, Poliitikauuringute Keskus Praxis, vabaühenduste liit EMSL, Avatud Eesti Fond, e-Riigi Akadeemia, nelja parlamendierakonna ja presidendi kantselei esindajad, lisaks veel mitmeid IT- ja kommunikatsioonispetsialiste.

Jaanuaris 2013 avati veebilehekülg, kus kolme nädala jooksul esitas 2055 inimest kokku ligi 6000 ettepanekut, kuidas muuta erakondade rahastamist ausamaks ja kontrollitavamaks, elavdada erakondade sisest ja vahelist konkurentsi, suurendada valija hääle kaalu valimistel, parandada kodanike osalemisvõimalusi poliitikakujundamises valimiste vahel ning vähendada ebavajalikku politiseeritust ühiskonnas.

Praxise analüütikud koondasid ettepanekud 59 alateemaks, millele veebruaris ja märtsis koostasid õigus- ja ühiskonnateadlastest, ametnikest ja poliitikutest eksperdid esialgse mõjuanalüüsi, prognoosides Eesti ja muu maailma kogemuste põhjal, mida nende elluviimine võiks kaasa tuua.

Märtsis peeti ettepanekute esitajate ja ekspertide osalusel viis teemaseminari, kus hinnati välja pakutud ideede asjakohasust ja mõju probleemide lahendamisel ning valiti 18 olulisemaks peetud küsimust, mis läksid 6. aprillil toimunud arutelupäevale. Loe ideekorje kokkuvõtet, mõjuanalüüse ja seminaride tulemusi http://ngo.ee/rahvakogu.

Arutelupäeval osales 314 üle Eesti esindusliku juhuvalimiga leitud inimest ehk minimudel Eesti ühiskonnast inimeste soo, vanuse ja elukoha järgi. Umbes kümnestes laudkondades arutati erinevate lahendusvariantide poolt- ja vastuargumente, misjärel valis iga osaleja nende seast enda eelistatuima. Vaata arutelupäeva tulemusi: http://ngo.ee/ngo/8/article/5382.

Arutelupäeva lõpus osalenute seas läbi viidud küsitlus näitas, et arutelusid hinnati huvitavaks, oma osalemisvõimalusi piisavaks ja päeva õnnestunuks ka siis, kui oma seisukohtadega vähemusse jäädi. 87% vastanutest ütles, et sai päeva jooksul uusi teadmisi arutlusel olnud teemadest ja Eesti poliitikast ning 82% ütles, et hakkasid arutlusel olnud teemade ja poliitika vastu rohkem huvi tundma. 51% osalejatest muutis saadud info ja peetud arutelude tulemusel vähemalt mõnda oma varasematest seisukohtadest, 19% mitmeid seisukohti ning 29% oma varasemaid seisukohti ei muutnud. Vaata täpsemalt: http://ngo.ee/ngo/8/article/5381.

Kokku osales 14 nädalat kestnud Rahvakogu töös umbes kolm tuhat inimest (http://ngo.ee/ngo/8/article/5383). Rahvakogu eelarve oli umbes 100 000 eurot, millest suurima osa moodustasid arutelupäeva korraldamise kulud. Peamised rahastajad olid Avatud Eesti Fond ja Eesti Koostöö Kogu, kuid annetuste ning oma kaupade või teenustega toetasid veel kümned eraisikud ja firmad.

Lisainfo:

Olari Koppel, Eesti Koostöö Kogu, tel. 505 7372

Liia Hänni, e-Riigi Akadeemia, tel. 512 7316

Hille Hinsberg, Poliitikauuringute Keskus Praxis, tel. 5647 3193

Urmo Kübar, vabaühenduste liit EMSL, tel. 522 6504